Pühamutee
Inimesed lähevad läbi pimeda metsa, üle jäätunud jõe, mööda lumist rada. Teed neile on näitamas küünalde kumav ja vonklev jada.
On jõuluöö.
Läheb isa, poeg õlgadel taskulambiga vehkimas. Läheb ema, kes seitsmendat kuud ootab kolmandat poega. Lähevad üksi ja hulgakesi, mõni pühalt ja vaikuses, teised hoopis rõõmsama moega.
On püha öö.
Tähistaevas särab pea kohal kirkalt, nii kirkalt, et nähtaval väikene vanker. Läänetaeva võlvil on kerkinud noore juuspeene sirbina Kuu. Raja ääres seisab ja minejaid vaatab iidvana tammepuu.
On rahulik öö.
Mööda maasse mattunud ristikivist, üles väikesest künkast, läbi viltuste väravapostide vahelt. Seal ta seisab, kesk vanade kalmude künkaid ja ootab, ukse kohal küünlavalguse laik. Olen kohal, jälle sinuga, Esna rahulik pühapaik.