temporon

olemine

#õpetaja #olemine

Rocca al Mare Kooli ja Kaarli Kooli õpilased saavad vastastikku võtta teise kooli valikaineid. Nii satub ka kõne- ja väitluse valikainesse alati mõni Kaarli Kooli õpilane. Üks mu selle õppeaasta väitlusõpilane, Mairo Kadak (Kaarli Kool, 11. klass), kutsus mu mõned kuud tagasi andma intervjuud nende kooli-sisese taskuhäälingu jaoks. Kuna see ühtlasi oli tema jaoks ka hindeline koolitöö, siis otsustasin nutikat noort meest aidata ning kuna välja tuli palju laiemalt elu ja õppimist puudutav vestlus, siis küsisin Mairolt luba intervjuud ka avalikult jagada. Nii et kui tahad minu ja Mairo mõtterännaku kaasa teha, siis nüüd on see võimalik.

Read more...

#ühiskond / society

#õpetaja / teaching

#ilukirjandus / fiction

#juhtimine / management

#argument / argumentation

#kogemuslugu / review

#tehnoloogia / tech

#ratas / bicycle

#olemine / be-and-go

#kõnekunst / art of communication

#English

#English #ilukirjandus #olemine

„Isn’t it the perfect visual metaphore?“

„Of what?“

They were standing on the beach. A thin blanket of clouds was covering parts of the sky towards the horizon. In many parts, the wind had ripped holes into it or torn and blown away bits across the golden sky. Evening sun was hidden behind the clouds for the moment, but bright edges near a hole in the clouds were a clear indication, that it was about to peek through very soon. Sunset was perhaps half an hour away and was promising to be a spectacular sight.

Strong spring wind had whipped the sea into foamy waves. White rabbits, his grandparents had called these waves, when he was a kid in their summer house next to a large lake. Now, white rabbits where running everywhere up and down the beach.

Read more...

Read more...

#olemine

Inimesed lähevad läbi pimeda metsa, üle jäätunud jõe, mööda lumist rada. Teed neile on näitamas küünalde kumav ja vonklev jada.

On jõuluöö.

Läheb isa, poeg õlgadel taskulambiga vehkimas. Läheb ema, kes seitsmendat kuud ootab kolmandat poega. Lähevad üksi ja hulgakesi, mõni pühalt ja vaikuses, teised hoopis rõõmsama moega.

On püha öö.

Tähistaevas särab pea kohal kirkalt, nii kirkalt, et nähtaval väikene vanker. Läänetaeva võlvil on kerkinud noore juuspeene sirbina Kuu. Raja ääres seisab ja minejaid vaatab iidvana tammepuu.

On rahulik öö.

Mööda maasse mattunud ristikivist, üles väikesest künkast, läbi viltuste väravapostide vahelt. Seal ta seisab, kesk vanade kalmude künkaid ja ootab, ukse kohal küünlavalguse laik. Olen kohal, jälle sinuga, Esna rahulik pühapaik.