Telepaatia. Kas poleks äge kuulda teiste inimeste mõtteid otse nende peadest ilma, et nad neid sõnadesse peaksid panema? Kas poleks see väga mõjus, kui saaks ebatäiuslikud sõnad vahelt välja lõigata ja otse oma mõtte teiste inimeste pähe edastada? Mmm, ei.
Kuulda enamike inimeste peades toimuvat virr-varri ja kakofooniat, kus iga mõne kuni mõnekümne sekundi tagant käivitub uus mälestus, idee, küsimus, ahvatlus või muu protsess, ei oleks mitte äge, vaid väga-väga väsitav. Erinevalt ulmekirjandusest, kus tihti telepaatiat millegi ihaldusväärsena kujutletakse, olen ma väga tänulik, et inimestel on vaja oma mõttemaailm läbi lasta aju kõnekeskusest ja erinevatest pidurdusmehhanismidest enne, kui see mulle kuuldavaks muutub. See muidugi ei tähenda veel, et inimeste kõne oleks valdavalt selge, täpne ja hästi struktureeritud. Kui nüüd aga tavaline jutustamine kohvikus või koosolekul asendada kõnepidamisega, siis saame veel natuke puhtama mõtte, sest kõne tekstidega sageli tehakse tööd ning seetõttu on mõte destilleerunud ja sõnastus saanud lihvitud.
Hea arutelu korraldamise valemi võiks üldistatult kirja panna nii: õige formaat + head osalejad + hea moderaator = hea arutelu. Õige formaat selles valemis ei tähenda muidugi mingit absoluutset õiget, vaid ikka eesmärgist lähtuvalt sobivat formaati. Formaat tähendab arutelu reegleid ehk kes mida teeb ja räägib (või ei tee/räägi) ning mis järjekorras. Arutelu korraldaja võib ise valida ja paika panna arutelu formaadi ning seejärel leida moderaatori, kes arutelu juhtima hakkab, aga mu soovitus oleks teha vastupidi. Esmalt leida moderaator, kes on valmis osalema ka arutelu disainis, ning seejärel koos moderaatoriga valida formaat. Aegade jooksul on välja mõeldud suur hulk valmisformaate (nt paneeldiskussioon või väitlus), aga kui sobivat valmisformaati ei leia, võib alati ise loovalt käituda ja arutelu formaadi välja mõelda.
Me kõik kõneleme nüüd päris sageli veebikaamera ees. Järgnevalt mõned näpunäiteid, kuidas ennast e-esinemiseks ette valmistada.
Eestis olid olemas peaaegu kõik eeldused edukaks kaugtöö tegemiseks, netikaubanduseks, e-õppimiseks ning muul moel virtuaalses maailmas tegutsemiseks juba ammu enne pandeemiat. Tõestuseks on ettevõtted ja inimesed, kes episoodiliselt või püsivalt neid võimalusi kasutasid kas efektiivsuse tõstmiseks või paindlikumate töötingimuste pakkumiseks. Valdava enamiku jaoks tuli vajadus täielikult e-kanalis töötamisele üle minna kevadel siiski ootamatult ja valmisolek selleks nii juhtide ja töötajate oskuste kui süsteemide ja protsesside tasemel oli pigem madal.
Allolevalt lingilt leiab väikese Youtube videote sarja, kus ma igas osas räägin 7 minuti jooksul lahti mõne olulise aspekti inimestega rääkimise kunstist.
Vestlus vilunud kõne- ja väitlusoskuste koolitaja Margo Looriga leidis aset 20.03.2020. Vestluses osalesid Paide Teatri meeskonna liikmed ning see toimus aktsiooni “33 kõnet” raames.
Kui palju sa ise igapäevaselt sõnaga kokku puutud?
Ma aitan inimestel kõnedeks valmistuda. Õpetan neid oskuseid ka siis, kui konkreetset kõnelemise olukorda lähenemas pole; kui ei ole veel teksti ja sõnumit, mida edastada. Konkreetse esinemisolukorra lähenedes olen abiks teksti sisulise ja struktuurse poole kokkupanemisel ning kõne esitamise harjutamisel.
Istusin kord Telliskivi Revali kohvikus ja sõin hommikusööki. Kõrvallauas pidas keegi meesterahvas arvuti kaudu vestlust kolleegiga. Sageli juhtub, et sidevahendite kaudu rääkides teeme kõvemat häält kui inimesega vahetult suheldes, seetõttu sain ma nende kõnest tahtmatult osa. Tegemist oli avaliku sõnavõtu ettevalmistusega. Kõne kestis ca 20 minutit ja selle aja jooksul arutasid nad omavahel, millest esinemisel rääkida ja milliste slaididega seda toetada. Teiste sõnadega, valmistuti info edastamiseks kahes kanalis – verbaalselt ja visuaalselt suunal esinejalt publikule.
See on üks kõige sagedamini esitatavaid küsimusi argumenteeritud juhtimise koolitustel. Eestis on üksjagu ettevõtteid ja organisatsioone, kes on suhtlemise tõhustamiseks kogu tiimiga argumendioskused selgeks õppinud ning kelle jaoks see küsimus tiimi-siseselt enam oluline ei ole. Teistes ettevõtetes, kust koolitusele on tulnud üksikud inimesed või väiksemad tiimid, küsitakse seda küsimust nii sisese kui ka partnerite ja klientidega suhtlemise võtmes.
