Rocca al Mare Kooli ja Kaarli Kooli õpilased saavad vastastikku võtta teise kooli valikaineid. Nii satub ka kõne- ja väitluse valikainesse alati mõni Kaarli Kooli õpilane. Üks mu selle õppeaasta väitlusõpilane, Mairo Kadak (Kaarli Kool, 11. klass), kutsus mu mõned kuud tagasi andma intervjuud nende kooli-sisese taskuhäälingu jaoks. Kuna see ühtlasi oli tema jaoks ka hindeline koolitöö, siis otsustasin nutikat noort meest aidata ning kuna välja tuli palju laiemalt elu ja õppimist puudutav vestlus, siis küsisin Mairolt luba intervjuud ka avalikult jagada. Nii et kui tahad minu ja Mairo mõtterännaku kaasa teha, siis nüüd on see võimalik.
Õppimine on inimeste baasomadus ja aju tahab õppida, rääkis aasta koolitaja 2021 Margo Loor Pärnu Juhtimiskonverentsil oma ettekandes.
Mida rohkem oskusi inimesed omandavad, siis seda paremini töötab Loori sõnul ka aju.
Kuulete aasta koolitaja 2021 ja SpeakSmart kaubamärgi konsultandi Margo Loori esinemist. Ta kõneleb õppimisest ja õpetamisest, räägib sellest, kuidas e-õppest täna kasu saada ja meeskonda juhtida tulemuslikult õppima ning miks suur hulk inimesi peavad tulevikus ümber õppima. Moderaator on Marili Niidumaa.
Meie aju on sisuliselt samasugune nagu kiviaja inimestel. Kiviaegne vastsündinu, kes satub meie aega ja ühiskonda ning kasvab siin üles, peaks saama normaalseks tänapäeva inimeseks. Kõik muu ümberringi on aga kardinaalselt muutunud – eluviis, keskkond, suhted, vahendid, kultuur. Oma keskkonnas oli kiviaja inimese ajul võimalik õppida üsna vähe. 21. sajandil eeldame iga koolilapse ja täiskasvanu ajult iga päev enesestmõistetavalt järjest uute teadmiste omandamist. Igaüks meist teab täna tohutult palju rohkem kui teadsid meie kauged eellased ja ometi kõnnime me ringi täpselt samasuguse ajuga.
Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi mingil hetkel oma elus öelnud. Neid nimetatakse uue aasta lubadusteks isegi juhul, kui need tegelikult aastanumbri vahetumisega seotud pole ning neid on psühholoogias üksjagu uuritud. Nüüd, kus ka tegelik uus aasta on lähedal, tundub igati sobilik korraks vaadata, mis aitab endale antud lubadusi ellu viia.
Olen jõudnud viimase looni. Panin ühel hetkel kirja 10 tähelepanekut oma viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Seejärel hakkasin neid ükshaaval pikemalt lahti kirjutama. Käesoleva postitusega saab ring täis.
Mind hakkas kunagi huvitama, milline võiks välja näha ühe professionaalse täiskasvanukoolituse protsessi tervikpilt. Võtsin kätte ja panin kirja kõik erinevad osapooled ja nende tehtavad tegevused, mis on kvaliteetse koolituse toimumiseks vajalikud. Õpivajaduste väljaselgitamine kliendikohtumisel. Pakkumise koostamine. Toimumiskoha ettevalmistamine. Eelküsimuste saatmine osalejatele. Joonistasin mudeli, mis sidus erinevad huvipooled ja nende tehtavad tegevused terviklikuks pildiks. Pildile sai kokku veidi üle 70 erineva operatsiooni. Pildi komplekssus üllatas isegi mind, kuid selgitas samas, miks on turul palju nigelalt korraldatud koolitusi ning miks isegi parimad tegijad vahest libastuvad.
Autodidakte ehk iseõppijaid on olnud alati ja igas ajas. Nad on oma teadmised ja harituse saanud põhiliselt ilma (üli)kooli ja kindla õpetaja abita. Üksikud on maailmakuulsad (E. Hemingway, H. Hesse, H. Ford, S. Jobs), rohkem on neid tavainimeste hulgas, aga palju pole neid kunagi olnud. Enamik inimesi on valinud alati juhendatud õppimise tee kellegi targema ja kogenuma käe all, sest iseõppimine on keeruline. Oli keeruline. Viimaste aastakümnetega on see muutunud palju lihtsamaks ning seetõttu on ka juurde tulnud inimesi, kes täiendavad oma teadmisi iseõppimise teel.
Olen jõudnud üheksanda ehk eelviimase looni sarjas, kus ma kirjutan veidi pikemalt lahti oma 10 tähelepanekut viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Tähelepanek #9: mida vähem räägid, seda parem.
Üks hea koolitaja rääkis mulle kord, et tal oli oma ülikooli loengu ettevalmistamisega läinud veidi kiireks ja pooleldi käigu pealt mõtles ta tudengitele välja rollimängu, kus tudengid jaotusid pooleks ning pidid omavahel võistlema. Kõik käis loomulikult kursuse teemal. “Loeng” sai tehtud ja hiljem oli just see kohtumine enamiku tudengite lemmik kogu kursuse jooksul.
Palju, palju on neid koole Eestis ja mujal, millega seonduvad soojad mälestused, kus olen käinud väitlusüritusi korraldamas või neil osalemas, teinud koolitusi, andnud tunde. Kaks nende hulgast on aga eriliselt südame külge jäänud – üks asub kaugel Kagu-Aasias, teine aga särab helekollasena siinsamas kalju peal mere ääres.
Käesolev blogilugu on kaheksas postitus sarjas, kus ma kirjutan veidi pikemalt lahti oma 10 tähelepanekut viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Tähelepanek #8: ole see, mida õpetad.
See postitus on seitsmes sarjas, kus ma kirjutan lahti oma 10 tähelepanekut viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Seekord räägime ruumist ja sellest, kuidas see mõjutab koolitust.
Erinevad e- ja hübriidlahendused on väga tugevalt tulnud pandeemia-ajaga ka Eesti koolitusturule ning jäävad siia kindlasti püsima ka pärast rahvatervise olukorra lahenemist. Siiski, inimesed, kes on harjunud õppima füüsilises keskkonnas, sageli eelistavad seda kasutada ka edasi ja nii ei kao kontaktkoolitused lähemas tulevikus kuhugi. Mõlema puhul aga mõjutab inimeste paigutus õpitulemust.
524_block.jpg)
