Tehisintellekt ja infotehnoloogia laiemalt ei ole väärtusneutraalsed. Hiina valitsejate käes muutuvad need kodanikuõiguste vastu suunatud relvaks, Pariisi linnavalitsuses aga demokraatiat edendavaks tööriistaks, kuid olemuslikult on IT antidemokraatlik. Tänapäeva noored peavad välja mõtlema, kuidas sellest olemusest nutikalt mööda hiilida, kui me tahame demokraatiat hoida.
Õpetan gümnaasiumis kõne ja väitluse valikainet. Paljudel õpilastel on viimase aasta jooksul tekkinud usk keelemudelitesse[1]. Kui küsida neilt küsimus või püstitada probleem, toksitakse see ChatGPT aknasse ja loetakse sealt ette vastus, uskudes, et see ongi parim lahendus.
10. Arvamusfestival on lõppenud. Kell on veerand kümme pühapäeva hommikul. Seisan keset Paide peatänavat ja räägin juttu festivali tegevjuhi Kaspariga. Ühtegi teist inimest tänaval ei ole. Autosid ka ei ole. Kaspar kappab edasi, tal vaja ju festivali ala maha võtta. Mul on veel veidi aega enne, kui Wittensteini muuseumis festivali järelarutelu modereerimist alustan. Kõnnin kesklinna tänavaid pidi, keerates peatänavalt kord paremale, kord pahemale. Kõikjal on vanu, kunagi ilusaid puumaju. Tolmuste akende, sammaldunud katuste ja lagunenud aedadega, müügis. Festival on oma kümne aastaga kindlasti pakkunud paljudele Paide noortele vabatahtliku töö kogemuse. Tõstnud Paide kohana rohkemate Eesti inimeste teadvusesse. Teinud olulise panuse Vallimäe infrastruktuuri. Kindlasti veel midagi. Festivali-järgsel kuumal suvepäeval on tagasi unise väikelinna vaikelu.
Hea arutelu korraldamise valemi võiks üldistatult kirja panna nii: õige formaat + head osalejad + hea moderaator = hea arutelu. Õige formaat selles valemis ei tähenda muidugi mingit absoluutset õiget, vaid ikka eesmärgist lähtuvalt sobivat formaati. Formaat tähendab arutelu reegleid ehk kes mida teeb ja räägib (või ei tee/räägi) ning mis järjekorras. Arutelu korraldaja võib ise valida ja paika panna arutelu formaadi ning seejärel leida moderaatori, kes arutelu juhtima hakkab, aga mu soovitus oleks teha vastupidi. Esmalt leida moderaator, kes on valmis osalema ka arutelu disainis, ning seejärel koos moderaatoriga valida formaat. Aegade jooksul on välja mõeldud suur hulk valmisformaate (nt paneeldiskussioon või väitlus), aga kui sobivat valmisformaati ei leia, võib alati ise loovalt käituda ja arutelu formaadi välja mõelda.
Õppimine on inimeste baasomadus ja aju tahab õppida, rääkis aasta koolitaja 2021 Margo Loor Pärnu Juhtimiskonverentsil oma ettekandes.
Mida rohkem oskusi inimesed omandavad, siis seda paremini töötab Loori sõnul ka aju.
Kuulete aasta koolitaja 2021 ja SpeakSmart kaubamärgi konsultandi Margo Loori esinemist. Ta kõneleb õppimisest ja õpetamisest, räägib sellest, kuidas e-õppest täna kasu saada ja meeskonda juhtida tulemuslikult õppima ning miks suur hulk inimesi peavad tulevikus ümber õppima. Moderaator on Marili Niidumaa.
Meie aju on sisuliselt samasugune nagu kiviaja inimestel. Kiviaegne vastsündinu, kes satub meie aega ja ühiskonda ning kasvab siin üles, peaks saama normaalseks tänapäeva inimeseks. Kõik muu ümberringi on aga kardinaalselt muutunud – eluviis, keskkond, suhted, vahendid, kultuur. Oma keskkonnas oli kiviaja inimese ajul võimalik õppida üsna vähe. 21. sajandil eeldame iga koolilapse ja täiskasvanu ajult iga päev enesestmõistetavalt järjest uute teadmiste omandamist. Igaüks meist teab täna tohutult palju rohkem kui teadsid meie kauged eellased ja ometi kõnnime me ringi täpselt samasuguse ajuga.
Andsime perega välja e-raamatu. Ise kirjutasime, joonistasime ja kirjastasime.
E-raamat sobib umbes 5-8 aasta vanustele lastele.
Erik ja Lisandra on tänapäeva lapsed ja head sõbrad, kes elavad Tabasalu kortermajas, käivad koos lasteaias ja eelkoolis ning saavad mõlemad oma 7. sünnipäeval kingituseks tükikese meteoriiti, mis nende sünniaastal Maale langes. Järgmisel ööl…
Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi mingil hetkel oma elus öelnud. Neid nimetatakse uue aasta lubadusteks isegi juhul, kui need tegelikult aastanumbri vahetumisega seotud pole ning neid on psühholoogias üksjagu uuritud. Nüüd, kus ka tegelik uus aasta on lähedal, tundub igati sobilik korraks vaadata, mis aitab endale antud lubadusi ellu viia.
Olen jõudnud viimase looni. Panin ühel hetkel kirja 10 tähelepanekut oma viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Seejärel hakkasin neid ükshaaval pikemalt lahti kirjutama. Käesoleva postitusega saab ring täis.
Mind hakkas kunagi huvitama, milline võiks välja näha ühe professionaalse täiskasvanukoolituse protsessi tervikpilt. Võtsin kätte ja panin kirja kõik erinevad osapooled ja nende tehtavad tegevused, mis on kvaliteetse koolituse toimumiseks vajalikud. Õpivajaduste väljaselgitamine kliendikohtumisel. Pakkumise koostamine. Toimumiskoha ettevalmistamine. Eelküsimuste saatmine osalejatele. Joonistasin mudeli, mis sidus erinevad huvipooled ja nende tehtavad tegevused terviklikuks pildiks. Pildile sai kokku veidi üle 70 erineva operatsiooni. Pildi komplekssus üllatas isegi mind, kuid selgitas samas, miks on turul palju nigelalt korraldatud koolitusi ning miks isegi parimad tegijad vahest libastuvad.
Autodidakte ehk iseõppijaid on olnud alati ja igas ajas. Nad on oma teadmised ja harituse saanud põhiliselt ilma (üli)kooli ja kindla õpetaja abita. Üksikud on maailmakuulsad (E. Hemingway, H. Hesse, H. Ford, S. Jobs), rohkem on neid tavainimeste hulgas, aga palju pole neid kunagi olnud. Enamik inimesi on valinud alati juhendatud õppimise tee kellegi targema ja kogenuma käe all, sest iseõppimine on keeruline. Oli keeruline. Viimaste aastakümnetega on see muutunud palju lihtsamaks ning seetõttu on ka juurde tulnud inimesi, kes täiendavad oma teadmisi iseõppimise teel.
Olen jõudnud üheksanda ehk eelviimase looni sarjas, kus ma kirjutan veidi pikemalt lahti oma 10 tähelepanekut viimasest 20 aastast koolitaja, õpetaja ja mentorina. Tähelepanek #9: mida vähem räägid, seda parem.
Üks hea koolitaja rääkis mulle kord, et tal oli oma ülikooli loengu ettevalmistamisega läinud veidi kiireks ja pooleldi käigu pealt mõtles ta tudengitele välja rollimängu, kus tudengid jaotusid pooleks ning pidid omavahel võistlema. Kõik käis loomulikult kursuse teemal. “Loeng” sai tehtud ja hiljem oli just see kohtumine enamiku tudengite lemmik kogu kursuse jooksul.
524_block.jpg)
